Mõisa ostis 1781. aastal Carl Friedrich von Strahlborn, kes nimetas valduse Libertyks. Esimest korda märgiti suvemõis kaardile 1783. aastal. Von Strahlborn lasi 1798. aastal ehitada pooleteisekorruselise puitvoodriga palkhoone, mida hakati nimetama Vana-Libertyks. See oli tüüpiline 18. sajandi lõpu barokne elumaja. Mõisa pärandas ta tütrele, kes abiellus 1822. aastal raehärra Alexander Gustav Kochiga. 1865. aastal püstitas Koch oma tütarde jaoks maadele ühekorruselise suvila katusekorruse ja verandaga. Daheimiks kutsutud maja muudeti veidi 1930. aastail. Selle kõrvale ehitati aastatel 1865-1873 tänaseni säilinud väike kelder. Aja jooksul kerkis mõisa maadele mitmeid teisigi hooneid, sest kogu territoorium kuulus Kochide perele kuni baltisakslaaste Eestist lahkumiseni 1939. aastal. Nõukogude Liidu aegadel kasutas mõisahooneid Rocca al Mare pioneerilaager.

Kinnistu pärli projekteeris moearhitekt Otto Schott 1905. aastal. Hoone lasi Egon Koch ehitada Daheimist üle tee asuvale rukkipõllule. Heimatlik puitvilla on kahekorruseline, liigendatud katusekorruse ning maja all asuva keldriga. Erinevatel kõrgustel olevad ja erineva suurusega aknad loovad kauni ja omanäolise välisilme. Egoni suvila on tänaseni väga autentselt säilinud, sest Nõukogude Liidu perioodil muudeti vaid ülakorruse aknaid. Soonitud seinad, unikaalne kassettlagi ja tahveldatud lükanduksed on kõik hästi säilinud.

Hiljem rajati Egoni suvila kõrvale aednik Jaulo maja ehk sulaste maja. Aastatel 1905-1910 ehitas Egoni vend Egbert Koch lähistele oma heimatstiilis puitmaja. Loomulikult hakati seda nimetama Egberti majaks. Tänaseks on Egberdi suvilast säilinud vaid vundament.

1930. aasta paiku rajati sulaste maja kõrvale tänaseni säilinud E. Kochi Mercedese garaaž.